Bowling ja keegel Eestis läbi aastate

Bowlingut harrastatakse Eestis rohkem kui keeglit. Kuigi bowling jõudis Eestisse alles tuhande üheksasaja üheksakümne kuuendal aastal, on see spordiala siin tormiliselt arenenud. Sellele on kindlasti kaasa aidanud bowlingu harrastajate suur hulk ning arvukate saalide olemasolu. Juba tuhande üheksasaja üheksakümne seitsmendal aastal osaleti esimest korda rahvusvahelistel võistlustel Kairos. Peale seda on võistlustest osa võetud regulaarselt ning kahetuhande kolmanda aasta maailmameistrivõistlustel esindasid Eestit nii meeskond kui ka naiskond. Käidud on võistlustel üle maailma: Hollandis, Rootsis, USA-s, Hondurases, Austrias ja Malaisia,  Lätis, Soomes, Venemaal.

Esimene bowlingu saal avati tuhande üheksasaja üheksakümne kuuendal aastal Tartus. Sellest ajast peale on avatud arvukalt saale üle kogu Eesti. Ala harrastajate hulk on suur. Seda ka seetõttu, et bowling ei vaja erilisi füüsilisi eeldusi, selle alaga saavad tegeleda nii noored kui vanad, nii naised kui mehed. Sportmängu reeglid on lihtsad ning nende omandamine kerge. Kui rääkida bowlingust kui spordialast, siis see nõuab väga head koordinatsiooni ja kiiret rektsiooni. Samas ka otsustusvõimet, täpsust ja vaoshoitust. Bowling kui spordiala nõuab ka väga head füüsilist vormi ja järjepidevat treeningut.
Ülemaailmsel bowlingu katusorganisatsioonil FIQ on väga keerukas ja ka kulukas juhtimissüsteem ning seda tuleks hädasti reformida. Nende põhieesmärgiks on olnud bowlingu muutmine olümpiaalaks, kuid see unistus pole täitunud. Bowlin on olnud olümpiaala kahel korral: 1900 aasta olümpiamängudel Pariisis ja 1998 aastal Soulis. Ilmselt enam olümpiale ka ei pääseta, kuna on vastu võetud otsus olümpiamängude programmi mitte laiendada. Praeguseks on Eestis kaksteis bowluingu klubi kokku kuni neljakümne viie tuhande harrastajaga. Saale on seitseteist saja kahekümne rajaga.

Olen aru saanud, bowling ja keegel erinevad põhiliselt tabatavate kurikate arvu poolest. Bowlingus on neid kümme, keeglis üheksa. Ka keegel on Eestis üsna populaarne ning võistlemas käiakse ka Maailmameistrivõistlustel. Näiteks kahe tuhande kuueteistkümnendal aastal käidi võistlemas Horvaatias Novigradis. Need võistlused olid eestlastele väga edukad, kuna esmakordselt pääseti kolmekümne kahe tugevama hulka. Naiste arvestuses pääses edasi Heret Ots, kes viskad kuussada kuus kurikat ning meeste arvestuses Markko Abel, kes viskas kuussada kakskümmend kuus kurikat. Eestis toimuvad meistrivõistlused nin individuaal- kui ka võistkondlikus arvestuses.

2015/2016 aasta hooajal osales klubide võistlustel üksteist meeskonda ning kuus naiskonda. Nii suur hulk osalejaid oli esmakordne. Võitjateks krooniti naiskondadest keegliklubi „Reval“ ning meeskondadest samuti keegliklubi „Reval“. Sportkeegli saale on Eestis kolm, kokku neljateistkümne rajaga. 2017/ 2018 aasta hooajal toimub arvukalt, lausa kakskümmend kuus erinevat keegliturniiri eesti siseselt. Lisaks sellele osalevad Eesti sportlased ka mitmetel rahvusvahelistel võistlustel üle maailma. Näiteks Poolas, Tšehhis, Saksamaal, Taanis, Rootsis ja mujal. Eesti Veeremängude Liidu sportkeegli sektsiooni juhatus on neljaliikmeline ning selle presidendiks on Rein Mölder.