Bowlingu ajalugu maailmas alates algusest

Bowlingu mängimiseks vajalikke pallide ja kurikate sarnaseid esemeid on leitud juba seitsmetuhande aasta vanustest väljakaevamistest. Arvatakse, et selle mängu juured on kinni Saksamaa kiriklikes traditsioonides. Nimelt kandsid kõik Saksa külamehed kurikaid kaasas enesekaitseks. Kirik testis aga nende vagadust lihtsa katsega. Kurikas tuli panna püsti seisma ja selle poole veeretada kivi. Kui kurikas maha kukkus, oli see kinnitus inimese vagadusest ning pattudeta olemisest. Ürikutes olevad kirjeldused pärinevad juba kolmandast sajandist meie aja järgi. Edasi arenes traditsioonist mäng, kus kurikate arv tõusis kohati lausa seitsmeteistkümneni. Palli materjaliks oli puit . mängust sai lausa hasartmäng ning lõpptulemustele tehti panuseid. Saksamaal pandi lausa limiit maksimaalse panuse suurusele.

Olid välja pandud ka erinevad auhinnad bowlingu turniiride võitjatele, näiteks härg. Saksamaalt levis mäng edasi Austriasse, Hollandisse, Hispaaniasse ja Šveitsi. Kuna toimus ka väljaränne Ameerikasse, siis ümberasujad võtsid selle mängu traditsioonid ka sinna kaasa. Umbes samal ajal kolis mäng õuest siseruumidesse. Kasutusele võeti ka puust või savist veeretamisrajad.

Tänapäevane mängu versioon ongi pärit tegelikult Ameerikast. Seal on seda mängitud tõusude ja mõõnadega, ajuti isegi ära keelatud. Põhjuseks ikka liig agar kihlvedude sõlmimine. Pingutustel mäng ära keelata oli aga hoopis vastupidine mõju. Paljud ehitasid oma kodudesse radu ning muudeti veidi ka mängu. Nimelt hakati kasutama üheksa asemel kümmet kurikat ning oligi nagu uus mäng. Mäng on siiani Ameerikas väga populaarne ning mitmed osariigid tahaksid endale au olla bowlingu loojateks.

Tuhande kaheksasaja seitsmekümne viiendal aastal loodi Ameerikas esimene bowlingu ühing – Rahvuslik Bowlingu Assotsiatsioon. Sinna võisid kuuluda ainult mehed. Hakkasid toimuma ka erinevad turniirid ning võitjaid pärjati auhinnarahadega. Tänu sellele kadusid ka kihlveod . Naisedki mängisid bowlingut. Turniiridel osalesid vaid mehed ja ka Assotsiatsiooni tööst ei võinud naised osa võtta. Seda aastani tuhat üheksasada seitseteist, kui Ameerikas loodi Naiste Rahvuslik Bowlingu Assotsiatsioon. Nimetatud ühing hakkas korraldama ka naiste võistlusi.

Euroopasse jõudis mäng uuenenud kujul tuhande üheksasaja üheksandal aastal. Esimesena hakati seda mängima Rootsis ning peagi haaras mäng kogu Põhja- Euroopa. Esimene rahvusvaheline võistlus peeti tuhande üheksasaja kahekümne kuuendal aastal Rootsis. Reeglite ja mänguvahendite ühtlustamiseks loodi üks ülemaailmne keegliorganisatsioon, milleks on FIQ. Sellesse organisatsiooni kuulusid nii keeglimängijad kui ka bowlingu mängijad. Nüüdseks on erinevad ühingud keegli mängijatele ja bowlingu mängijatele. WTBA ja WNBA töötavad alates tuhande üheksasaja seitsmekümne üheksandast aastast. Bowlingus on peetud ja peetakse ka maailmameistrivõistlusi.

MM on peetud alates tuhande üheksasaja viiekümne neljandast aastast, naised said osalemisõiguse alles tuhande üheksasaja kuuekümnendal aastal. Bowlingu ja keegliga tegeletakse eri maades erinevalt. Keegel on põhiliselt Euroopa riikide spordiala, katusorganisatsiooni on ühinenud 25 riiki. Bowling seevastu on laiemalt levinud, hõlmates 101 liikmesriiki Ameerikast, Aasiast ja Euroopast.