Rubriik: Bowling

Vaba bowling

Kui öelda kellelegi sõna bowling ja küsida talt, et mis talle pähe tuleb, siis kuuleks vastusevariantidena ilmselt kuul, kurikad. Mõni lisaks ehk ka siseruumi ja bowlinguväljaku. Kuid tegelikkuses on bowlingus rohkem võimalusi. Kuigi bowlingu turniiridel on omad kindlad reeglid, on tekkinud terve hulk bowlingu variatsioonide, mille puhul kasutatakse teistsuguseid reegleid. Taolist bowlingut kutsutakse vabaks bowlinguks või lihtsalt lõbusaks bowlinguks. Muidugi saab korraldada ja ka korraldatakse vaba bowlingu võistlusi. Teisalt võib vaba bowling olla ka viisiks, kuidas treenida ennast tavalises bowlingus ette tulevateks olukordadeks. Ning kolmandaks – see on suurepärane viis, kuidas öelda korraks ei tavalisele bowlingule ja teha selle asemel midagi uut ja huvitavat. Järgnevalt tuleb juttu mõnest levinumast vaba bowlingu mängust.

No-tapi puhul ei pea mängija strike’i saamiseks saama pikali kõiki kümmet kurikat. Strike’i saamiseks maha löödavate kurikate arv määratakse ise enne mängu algust. Seega tuleb 9 kurikaga no-tap mängus saada korraga pikali 9 kurikat ja 6 kurikaga no-tap mängus kuus kurikat. Kui mõne jaoks võib tunduda, et tegemist on lihtsalt võimalusega, kuidas oma punktitabelisse rohkem täistabamusi juurde saada, siis tegelikult on no-tapil olemas täiesti praktiline eesmärk. Nimelt võimaldab see luua võrdsemaid tingimusi algajate ja proffide vahel. Kui näiteks proff peab strike’i kirja saamiseks saama pikali 10 kurikat ja algaja 8, siis motiveerib see nii algajaid kui ka professionaale – professionaalid ei saa rihma lõdvaks lasta ning algajatel avaneb pingutamise korral hoolimata oma väikesest mängukogemusest võimalus tugevamatele vastu hakata.

Kasutusel on ka erinevad värviliste kurikatega versioonid. Kõige tuntumaks neist on ehk Monte Carlo, mille puhul kasutataksegi ainult värvilisi kurikaid. Kui väljakule ilmuvad kurikad moodustavad teatud mustri, saab mängija strike’i viskamise korral bowlingu keskuselt auhinna. On olemas ka ühe värvilise kurikaga versioon. Sel juhul avaneb mängijal võimalus võita endale auhind juhul, kui värviline kurikas on kõige eesmisel positsioonil. Auhinnaks võib olla näiteks soodustus järgmisel korral või tasuta jook.
Bowlingu Monte Carlo versioon

Low balli korral võidab mängija, kes saab kõige väiksema punktiskoori. Et viskame lihtsalt kuuli renni ja võit ongi käes? Nii lihtne see siiski pole. Mängija peab iga viskega saama pikali vähemalt ühe kuuli. Vastasel juhul läheb talle kirja 10 punkti. Madalaimaks võimalikuks skooriks on 20.

Golfi puhul sarnaneb mäng nagu nimigi ütleb golfile. Iga raund kestab niikaua, kuni mängija saab maha kõik kurikad. Viimases raundis boonuskurikaid ei anta. Mängu võidab mängija, kes saab kõige vähem punkte. Parimaks lõpptulemuseks on selle variandi puhul jällegi 10 punkti.

Olemas on ka mitmeid meeskondadele mõeldud mänge. Niinimetatud parima kuuli bowlingut mängitakse kahestes meeskondades. Esimene mängi teeb oma viske. Kui ta saab kõik kurikad pikali, saab tema meeskond kirja strike’i. Kui tal ei õnnestu kõiki kurikaid maha saada, siis avaneb ta meeskonnakaaslasel võimalus visata strike. Kui kummalgi mängijal ei õnnestu täistabamust saada, saavad mängijad otsustada, kumma mängija poolt visatud kurikate seisuga edasi mängitakse. Valitud kurikate seisu teise viske teeb sama mängija, kelle tekitatud see mänguseis oli. Teiseks meeskonnamängu variandiks on lihtsalt meeskonnaliikmete poolt saadud punktide kokkuliitmine.

Praegu sai räägitud ainult käputäiest vaba bowlingu mängudest. Kui avaneb võimalus, siis proovige ka ise mõnda loetletud mängudest, sest need on tõesti põnevad. Mõni bowlingukeskus saab siit ehk endale ideid eriürituste korraldamiseks.

Bowling meelelahutustööstuses

Bowling on suurepärane vaba aja veetmise viis. Seda saab mängida koos seltskonnaga või soovi korral ka üksi. Bowling on oma olemuselt suhteliselt lihtne mäng – sul on kuul, kümme kurikat ning sul on kurikate maha saamiseks kuni kaks viset. Keeruline on ehk ainult punktide lugemine. Ja muidugi kõikide kurikate maha saamine. Kuna tegemist on populaarse meelelahutusteenusega, ei paku bowlingu mängimise võimalust mitte ainult spetsialiseerunud bowlingu keskused, vaid ka teised asutused on hakanud endale bowlinguradasid ehitama. Kahe levinuma näitena võib välja tuua hotellid ja kasiinod.

Hotellidel võib oma bowlinguraja ehitamisel olla mitmeid eesmärke. Üheks eesmärgiks on loomulikult lisakasu teenimine. Saadav tulu sõltub hotellikülastajate arvust ning bowlinguradade arvust. Väikese külastajate arvu korral ei pruugi mitme bowlinguraja ehitamine sugugi kasulikuks osutuda, sest see võtab palju ruumi ning vajab pidevat hooldamist ning välja õpetatud personali.
Bowlinguraja omamine võimaldab inimestele hotellisiseselt rohkem tegevust pakkuda. Eriti teretulnud on see selliste ööbimiskohtade puhul, mis ei asu linnas sees või kui linnas pole kuigi palju meelelahutusvõimalusi. Sellisel juhul on väga tore, kui saab õhtul hotelli jõudes pere või sõpradega bowlingut mängima minna. Palju toredam viis une ootamiseks kui voodis teleka vaatamine.

Ka kasiinode puhul pole raske mõista, miks nad endale bowlingusaale ehitavad. Kasiino ongi ju üks suur meelelahutusasutus. Seega miks mitte ehitada sinna ka mõned bowlinguväljakud. Kasiino ei pea tingimata tähendama ainult raha peale mängimist. See, et kasiino koosneb ainult mänguautomaatidest ja kaardimängulaudadest on pigem väiksemates kohtades olevate kasiinode teema, kus ei käi piisavalt palju kliente, et saaks pakkuda midagi enamat. Kui vaadata suuri kasiinosid, näiteks selliseid, mis asuvad Las Vegases, ei ole bowlinguraja omamises midagi ebatavalist. Tegemist on professionaalsete meelelahutust pakkuvate kohtadega, kus saab valida väga erinevate meelelahutusvõimaluste vahel. Kes tahavad, saavad panna oma õnne proovile mänguautomaatide taga või mängides erinevaid lauamänge, nagu Blackjack või pokker. Kuid lõbutseda saab ka bowlingut mängides ning sealsed bowlingusaalid teevad meie kohalikele bowlingu keskustele silmad ette – radade arv võib ulatuda mitmekümneni. Kuid kasiinod on leidnud viisi, kuidas tavaline bowlingu mängimine veelgi põnevamaks muuta. Selleks kasutatakse värvilisi kurikaid. Värviliste kurikate arv võib erineda. Näiteks võidakse kasutada ainult ühte värvilist kurikat ning kui see peaks sattuma kõige esimeseks kurikaks ning mängijal õnnestub sel juhul kõik kümme kurikat ühe viskega maha saada, antakse talle kasiino poolt kingituseks mingisugune preemia. Preemiaks võib olla näiteks tasuta jook. Kui kasutatakse kõiki kümmet värvilist kurikat, siis peavad värvilised kurikad moodustama mingisuguse mustri. Preemia saamiseks tuleb kõik kurikad jällegi ühe korraga pikali saada. Sõltuvalt kasiinost võivad preemia saamise tingimused erineda. Ehk siis ei pea ilmtingimata ühe viskega kõiki kurikaid pikali saama, vaid preemia saab ka teatud püsti jäänud kurikate asetuse korral. Tegemist on kahtlemata väga hea viisiga, kuidas bowlingule põnevust juurde lisada.

Kuid kasiinode meelelahutusvõimalused ei piirdu ka sellega. Kasiinodesse võidakse kutsuda esinejaid. Olgu nendeks siis lauljad või näiteks tantsijad. Sageli astuvad esinejad üles restoranides, võimaldades külastajatel lisaks hea toidu nautimisele ka hellitada oma kõrvu ja silmi. Tegelikkuses võibki pakutava võimaluste nimekirja üha pikemaks ja pikemaks venitama jäädagi. Kõik sõltub suuresti kasiinoomaniku kujutlusvõimest. Okei, muidugi tuleb eelnevalt uurida, kas klientidel oleks taoliste teenuste vastu üldse huvi ja et kas teenuse pakkumiseks on üldse piisavalt ressursse. Aga jutu mõte seisnes siiski selles, et kasiino on meelelahutusasutus ning seega on seal teretulnud igasugused meelelahutusvõimalused.

Bowlingusaal

Kaasaegsed bowlingusaalid

Tänapäeval teavad bowlingut kõik (vähemalt noored) uhkete bowlingusaalide järgi, kus mõnus sõpradega või pereringis aega veeta. Bowlingu radu võib saalis reas olla mitmeid ja pigem ongi, et mängima mahuks võimalikult palju seltskondi. Mõnusa õhkkonna eriti õhtupoolikutel loob muusika, valgusmäng ja bowlinguradu piiritlevad värviliste tulede read. Radade lõpus kurikate kohal on disainitud põnevad bowlingu mängu teemalised pildid. Ja siis loomulikult kuuluvad iga raja juurde arvutisüsteem koos ekraanidega, mis mänguseisu osas arvet peavad ja vahepeal toredate animatsioonidega tuju üleval hoiavad.

Aga kuidas see arvutiekraan teab, kes mängijatest kui palju punkte saab? Ja kas bowlingu rajad on alati nii kaasaegsed olnud?
Vastus esimesele küsimusele on, et selleks on tänapäeval spetsiaalne mehhanism, mis punkte loeb ja need ekraanile kuvab. Teise küsimuse vastuseks – automaatsete punktilugejatege täienesid bowlingurajad alles 1970ndatel aastatel. Kuueteistkümne rajaga bowlingusaal Chicagos oli esimene, kes installeeris Brunswick Corporationi loodud automaatse punktilugemissüsteemi aastal 1967.

Enne, kui bowlinguradadele automaatsed punktilugejad ilmusid, peeti punktide seisust järge ikka vanal heal paberi ja pastaka meetodil. Automaatsed punktilugemissüsteemid kaotasid aga käsitsi punktide arvestamise vajaduse. Üllataval kombel tõi see muutus bowlingu mängu juurde uusi huvilisi, kes ilma automaatse punktilugemissüsteemita osalema nõus ei olnud.

Kõige kaasaegsemad süsteemid mitte ainult ei pea arvet konkreetse mängu punktide seisu üle, vaid arvestavad ka händikäppe ja peavad arvet liigamängijate tulemuste üle. Brunswick Bowling and Billiards ja QubicaAMF Worldwide on kaks firmat, kes on maailmas eesotsas bowlinguradadega seotud arvutitehnoloogiate uurimises ja arendamises ja seda nii punktilugemise süsteemide kui ka muude äriotstarbeliste arvutitehnoloogiate osas seoses bowlingusaalidega.

Tänapäeval on automaatsed punktilugejad muutunud bowlingusaalide nurgakiviks ning neid turustatakse ka kui kapitali, mille omamiseta ei saa bowlingusaali tänapäeval käiku lasta. Tänapäevased bowlingu arvutisüsteemid pakuvad teenust, millest ei puudu kaasaegne graafika, omavad lisaks ka reklaamide ja turustamise võimalusi ning võimaldavad punktilugemist ka vähem traditsiooniliste mängude puhul.

Automaatsed punktilugejad detekteerivad elektoonselt kurikaid, millel on puidust sisu ja ionomeerne kate. Kurika välispinnal tavaliselt kaela piirkonnas on fluorestseeriv kate. Tänu sellele fluostseerivale kattele on elektrooniliselt võimalik arvutitehnoloogial aru saada, kas kurikas on püstises asendis, või pikali löödud. Kurika asendi detekteerimiseks fluorestseeriva katte abil on loodud spetsiaalne süsteem, mis detekteerib ultraviolett-valgust. Mõnede installatsioonide puhul on automaatne punktilugemine seotud otse kurikaseadja lülitustega, kust tulemused saadetakse elektroonselt punktilugejale. Süsteemide puhul, kus kurikate seadmine on nööride põhine (iga kurika tippu on kinnitatud nöör, mille abil kurikaid paika seatakse), loeb punktilugeja punkte identifitseerides milliste kurikate nööridele kurika pikali löömisega tõmmet avaldati. Automaatne punktilugeja on samal põhimõttel seotud ka Brunswick GSX seeria kurikaseadjatega. Nende kurikaseadjate puhul on kurikate jaoks spetsiaalne alus ja masinavärk, mida peale igat viset langetatakse, et see püsti jäänud kurikad seoks, üles tõstaks ja laseks süsteemil pikali löödud kurikad rajalt ära puhastada, et püsti jäänud kurikad siis tagasi rajale asetada.

Nii nagu automaatsete punktilugemissüsteemide algusaegadel tõi see tehnoloogia bowlingu juurde uusi huvilisi, niisamuti oli esialgu ka neid, kes sellist süsteemi punktide arvestamiseks ei usaldanud. Paljud jätkasid punktide lugemist vanal paberi ja pliiatsi meetodil, et kontrollida automaatsete punktilugejate täpsust. Tänaseks päevaks on aga nende süsteemidega lepitud ja neid võib näha ilmselt peaaegu kõikides bowlingu saalides. Ning nooremad huvilised ilmselt ei kujuta teistsugust punktide arvestamist üldse ettegi.

Lõppkokkuvõttes on ka automaatsed bowlingusaali punktilugejad lihtsalt äri, kus firmad üksteist üle üritavad trumbata ja muudkui uusi uuendusi välja mõelda proovivad. See tagab aga bowlingu huviliste jaoks mängusaalide pidevas arengus püsimise.

Kaasaegne bowlingusaal

Bowlingu ajalugu maailmas alates algusest

Bowlingu mängimiseks vajalikke pallide ja kurikate sarnaseid esemeid on leitud juba seitsmetuhande aasta vanustest väljakaevamistest. Arvatakse, et selle mängu juured on kinni Saksamaa kiriklikes traditsioonides. Nimelt kandsid kõik Saksa külamehed kurikaid kaasas enesekaitseks. Kirik testis aga nende vagadust lihtsa katsega. Kurikas tuli panna püsti seisma ja selle poole veeretada kivi. Kui kurikas maha kukkus, oli see kinnitus inimese vagadusest ning pattudeta olemisest. Ürikutes olevad kirjeldused pärinevad juba kolmandast sajandist meie aja järgi. Edasi arenes traditsioonist mäng, kus kurikate arv tõusis kohati lausa seitsmeteistkümneni. Palli materjaliks oli puit . mängust sai lausa hasartmäng ning lõpptulemustele tehti panuseid. Saksamaal pandi lausa limiit maksimaalse panuse suurusele.

Olid välja pandud ka erinevad auhinnad bowlingu turniiride võitjatele, näiteks härg. Saksamaalt levis mäng edasi Austriasse, Hollandisse, Hispaaniasse ja Šveitsi. Kuna toimus ka väljaränne Ameerikasse, siis ümberasujad võtsid selle mängu traditsioonid ka sinna kaasa. Umbes samal ajal kolis mäng õuest siseruumidesse. Kasutusele võeti ka puust või savist veeretamisrajad.

Tänapäevane mängu versioon ongi pärit tegelikult Ameerikast. Seal on seda mängitud tõusude ja mõõnadega, ajuti isegi ära keelatud. Põhjuseks ikka liig agar kihlvedude sõlmimine. Pingutustel mäng ära keelata oli aga hoopis vastupidine mõju. Paljud ehitasid oma kodudesse radu ning muudeti veidi ka mängu. Nimelt hakati kasutama üheksa asemel kümmet kurikat ning oligi nagu uus mäng. Mäng on siiani Ameerikas väga populaarne ning mitmed osariigid tahaksid endale au olla bowlingu loojateks.

Tuhande kaheksasaja seitsmekümne viiendal aastal loodi Ameerikas esimene bowlingu ühing – Rahvuslik Bowlingu Assotsiatsioon. Sinna võisid kuuluda ainult mehed. Hakkasid toimuma ka erinevad turniirid ning võitjaid pärjati auhinnarahadega. Tänu sellele kadusid ka kihlveod . Naisedki mängisid bowlingut. Turniiridel osalesid vaid mehed ja ka Assotsiatsiooni tööst ei võinud naised osa võtta. Seda aastani tuhat üheksasada seitseteist, kui Ameerikas loodi Naiste Rahvuslik Bowlingu Assotsiatsioon. Nimetatud ühing hakkas korraldama ka naiste võistlusi.

Euroopasse jõudis mäng uuenenud kujul tuhande üheksasaja üheksandal aastal. Esimesena hakati seda mängima Rootsis ning peagi haaras mäng kogu Põhja- Euroopa. Esimene rahvusvaheline võistlus peeti tuhande üheksasaja kahekümne kuuendal aastal Rootsis. Reeglite ja mänguvahendite ühtlustamiseks loodi üks ülemaailmne keegliorganisatsioon, milleks on FIQ. Sellesse organisatsiooni kuulusid nii keeglimängijad kui ka bowlingu mängijad. Nüüdseks on erinevad ühingud keegli mängijatele ja bowlingu mängijatele. WTBA ja WNBA töötavad alates tuhande üheksasaja seitsmekümne üheksandast aastast. Bowlingus on peetud ja peetakse ka maailmameistrivõistlusi.

MM on peetud alates tuhande üheksasaja viiekümne neljandast aastast, naised said osalemisõiguse alles tuhande üheksasaja kuuekümnendal aastal. Bowlingu ja keegliga tegeletakse eri maades erinevalt. Keegel on põhiliselt Euroopa riikide spordiala, katusorganisatsiooni on ühinenud 25 riiki. Bowling seevastu on laiemalt levinud, hõlmates 101 liikmesriiki Ameerikast, Aasiast ja Euroopast.

Bowlingu mänguautomaadid

Bowling on tänapäeval väga populaarseks muutunud. Tegemist on meeldiva aja veetmise võimalusega, mille muudab eriti toredaks selle mängu sotsiaalne pool. Kuigi sportlased mängivad bowlingut ka üksi ning seda eelkõige treenimise eesmärgil, siis niiöelda tavainimesed eelistavad seda mängu pigem koos sõpradega mängida. Bowling sobib peale tööpäeva või nädalavahetusel suurepäraselt päevaplaani. Saab kuuli visata ja sõpradega juttu ajada. Mäng ise on samuti suhteliselt lihtne. Seda eelkõige mängu eesmärgi poolest – kuuliga tuleb võimalikult palju kurikaid pikali saada. Ega tegelikkuses nende kurikate pikali saamine nii kerge polegi.

Kuna mäng on nii suure populaarsuse osaliseks saanud, siis on leidnud see tee ka arvutitesse ja nutiseadmetesse. Internetist leiab suurel hulgal erinevaid bowlingu teemalisi mänge. Kuid nupumehed on otsustanud ühendada omavahel lausa kaks populaarset asja – bowlingu ja kasiino mänguautomaadid. Online kasiinodes on tohutul hulgal erineva temaatikaga mänguautomaate ehk slotte. Seega ei tohiks see tulla ka mingi üllatusena, et mänguautomaatide seast leiab ka mitmeid bowlinguga seotud mänguautomaate. Online kasiinodest võib näiteks kohata selliseid mänguautomaate nagu Space Bowling, Bowled Over ja Bowling Slot. Võite mõnikord saada boonust nendel mängudel. Lisateave näiteks tasuta spinnid 2018.

Kuid kas bowlingu mänguautomaadid on tõesti sama head ja põnevad nagu bowling ise. See sõltub muidugi suuresti sellest, kui kvaliteetne mänguautomaat on. Selleks, et bowlingu sõbrad saaksid mänguautomaadist maksimaalse naudingu, peab mänguautomaadi visuaalne pool olema võimalikult ligilähedane päris mängule. Loomulikult on olulisel kohal ka heliefektid. Muidugi peab kuulma seda imelist heli, kui sa oma kuuliga kõik kurikad pikali saad. Enesest mõistetav tundub ka see, et taolised kasiino mänguautomaadid kasutaksid võimalikult palju bowlingule omast terminoloogiat. Terminoloogiat saab kasutada edukalt mänguautomaadi boonuste juures.

Vaatame ka ühte bowlingu mänguautomaati lähemalt – Bowling Slot. Selle mänguautomaadi tegevus toimub mõistagi bowlingusaalis. Taustal on näha kümmet kurikat, mis tuleb auhinna saamiseks pikali visata. Mängul on 5 ketast ja kuni viis võiduliini. Auhinna võitmiseks tuleb saada erinevaid võidukombinatsioone. Iga kombinatsioon algab kahe ühesuguse sümboliga. Sümbolite hulgast leiab näiteks spordikoti, kurikad ja iga bowlingusõbra lemmiku, strike sümboli. Mängus on neli erinevat bowlingu mängijat alates noorest lapsest kuni vanaisani välja. Kui saada võiduliinile ritta viis vanaisa sümbolit, siis võidetakse sellega endale oma panus viie tuhande kordselt tagasi. Sellel mänguautomaadil on olemas ka boonusmäng. Selleks tuleb ekraanile saada vähemalt 3 boonuskurika sümbolit. Selle boonusmängu ajal saab mängida tõelist bowlingut, proovides saada suure auhinna võitmiseks strike’i. Kuid üllatusi tuleb ette ka põhimängus. Näiteks võib võita Scatter sümboliga oma panuse kuni 25-kordselt tagasi.

Bowlingu teemalised online kasiino mänguautomaadid on suurepäraseks võimaluseks, kuidas ühendada oma kaks huvi – bowlingu mängimise ning online kasiinod. Video slotid võimaldavad luua bowlingu saalile üpriski ligilähedast kogemust. Kui ehtne see välja näeb sõltub suuresti kasiinomängude tootja fantaasiast.

Bowling ja keegel Eestis läbi aastate

Bowlingut harrastatakse Eestis rohkem kui keeglit. Kuigi bowling jõudis Eestisse alles tuhande üheksasaja üheksakümne kuuendal aastal, on see spordiala siin tormiliselt arenenud. Sellele on kindlasti kaasa aidanud bowlingu harrastajate suur hulk ning arvukate saalide olemasolu. Juba tuhande üheksasaja üheksakümne seitsmendal aastal osaleti esimest korda rahvusvahelistel võistlustel Kairos. Peale seda on võistlustest osa võetud regulaarselt ning kahetuhande kolmanda aasta maailmameistrivõistlustel esindasid Eestit nii meeskond kui ka naiskond. Käidud on võistlustel üle maailma: Hollandis, Rootsis, USA-s, Hondurases, Austrias ja Malaisia,  Lätis, Soomes, Venemaal.

Esimene bowlingu saal avati tuhande üheksasaja üheksakümne kuuendal aastal Tartus. Sellest ajast peale on avatud arvukalt saale üle kogu Eesti. Ala harrastajate hulk on suur. Seda ka seetõttu, et bowling ei vaja erilisi füüsilisi eeldusi, selle alaga saavad tegeleda nii noored kui vanad, nii naised kui mehed. Sportmängu reeglid on lihtsad ning nende omandamine kerge. Kui rääkida bowlingust kui spordialast, siis see nõuab väga head koordinatsiooni ja kiiret rektsiooni. Samas ka otsustusvõimet, täpsust ja vaoshoitust. Bowling kui spordiala nõuab ka väga head füüsilist vormi ja järjepidevat treeningut.
Ülemaailmsel bowlingu katusorganisatsioonil FIQ on väga keerukas ja ka kulukas juhtimissüsteem ning seda tuleks hädasti reformida. Nende põhieesmärgiks on olnud bowlingu muutmine olümpiaalaks, kuid see unistus pole täitunud. Bowlin on olnud olümpiaala kahel korral: 1900 aasta olümpiamängudel Pariisis ja 1998 aastal Soulis. Ilmselt enam olümpiale ka ei pääseta, kuna on vastu võetud otsus olümpiamängude programmi mitte laiendada. Praeguseks on Eestis kaksteis bowluingu klubi kokku kuni neljakümne viie tuhande harrastajaga. Saale on seitseteist saja kahekümne rajaga.

Olen aru saanud, bowling ja keegel erinevad põhiliselt tabatavate kurikate arvu poolest. Bowlingus on neid kümme, keeglis üheksa. Ka keegel on Eestis üsna populaarne ning võistlemas käiakse ka Maailmameistrivõistlustel. Näiteks kahe tuhande kuueteistkümnendal aastal käidi võistlemas Horvaatias Novigradis. Need võistlused olid eestlastele väga edukad, kuna esmakordselt pääseti kolmekümne kahe tugevama hulka. Naiste arvestuses pääses edasi Heret Ots, kes viskad kuussada kuus kurikat ning meeste arvestuses Markko Abel, kes viskas kuussada kakskümmend kuus kurikat. Eestis toimuvad meistrivõistlused nin individuaal- kui ka võistkondlikus arvestuses.

2015/2016 aasta hooajal osales klubide võistlustel üksteist meeskonda ning kuus naiskonda. Nii suur hulk osalejaid oli esmakordne. Võitjateks krooniti naiskondadest keegliklubi „Reval“ ning meeskondadest samuti keegliklubi „Reval“. Sportkeegli saale on Eestis kolm, kokku neljateistkümne rajaga. 2017/ 2018 aasta hooajal toimub arvukalt, lausa kakskümmend kuus erinevat keegliturniiri eesti siseselt. Lisaks sellele osalevad Eesti sportlased ka mitmetel rahvusvahelistel võistlustel üle maailma. Näiteks Poolas, Tšehhis, Saksamaal, Taanis, Rootsis ja mujal. Eesti Veeremängude Liidu sportkeegli sektsiooni juhatus on neljaliikmeline ning selle presidendiks on Rein Mölder.

Bowlinguturniir teisel pool Läänemerd

Siin on väike meenutus, kuidas mõned meie bowlingusaali külastajad Stockholmis toimunud turniiril käisid. Edasi juba läbi nende sõnade.

Alustame kogu juttu täitsa algusest. Laev pidi väljuma õhtul kuskil viie paiku. Olime kõik juba kenasti oma bowlingu kuulidega tund aega varem kohal. Ega kaua ootama pidanudki ja saimegi peagi laeva poole sammuma hakata. Ööbisime kahes neljases toas. Meid oli küll kokku 6, aga siis saimegi oma kotid ühe voodi peale panna.

Kogunesime ühte tuppa ja muljetasime niisama. Natuke rääkisime ka tulevasest turniirist ja hooplesime niisama, et kes meist kui palju strike’e ära viskab ja et mis siis saab, kui ei tee 300 punktiga puhast mängu. Otsustasime mängule põnevuse lisamiseks teha nii, et meie kuue arvestuses esikoht saab kaotajatelt sümboolselt kolm õlut ja teine koht kaks õlut. Kusjuures viimaseks jääja peab ostma kaks õlut.

Kuid kaua sa ikka kuuekesti ühes kajutis istuda jõuad. Pealegi oli seal juba väga umbseks läinud. Raiu või kirvega endale tee läbi õhu ukseni. Aga välja me saime. Ja seadsime sammud poe poole. Ostsime sealt endale näksimist kaasa ja perele külakosti ka kohe ära. Viisime saadud kraami kajutisse ära ja läksime pubisse. Ei hakanud midagi suurt süüa võtma, võtsime ainult pisut snäkke ja mõned õlled. Seina ääres kössitavad mänguautomaadid ei suutnud märkamatuks jääda. Võib-olla need isegi proovisid, aga kui tegu pole just rikki läinud slotiga, siis on sellel küljes nii palju tulesid, et see võiks tervet baari ära valgustada. Läks jälle muidugi lõõpimiseks, et kes mänguautomaadist kui palju raha ära suuta jõuab ja mida kõike selle eest kokku osta saab. Aga reaalsuses asjad päris nii ei läinud. Vähemalt saime rahakoti vahel vedelevatest tüütutest müntidest lahti. Ega kasiinosse ei tõmba nagunii, aga mõnikord võib ju natuke lõbutseda. Mõistuse piires muidugi.

bowling slot casino

Vaatasime endale ühe laua välja, mille ümber istuda ja algavat šõud vaadata. Kostüüme oli ikka seinast-seina. Ühe tantsutrupi riided olid ausõna oma välimuselt nagu bowlingu kurikad. Kuulikujuline kogukam artist tuli küll mõned esinemised hiljem. Kahju, et laevas bowlingusaali polnud, oleks täitsa hea meelega mõned visked veel teinud.

Ei hakanud õhtut väga pikaks ajama ja tahtsime hiljemalt 12 magama jääda. Homme oli ju ikkagi tulemas tähtis päev. Võitmine tundus nagunii ebareaalne, kuid vähemalt tuli klubikaaslastele ära teha. Või siis halvimal juhul enda omade seast teiseks jääda. 

Hommikul toimus kõik kiiresti. Kähku hambad puhtaks, duši alt läbi, käisime söömas, pakkisime oma kotid uuesti kokku ja läksimegi laeva pealt ära. Üks meist on varem korduvalt siin käinud ja siis oskas meid metrooga kesklinna viia. Meie võistluspaik polnud õnneks kaugel ja ei tulnud kuigi palju oma kottidega ringi liikuda. Võistlusest tuleb juttu järgmises postituses. Võistluste jaoks soovime Kansas City kasiino linnale kuuluvat head uisutamist puudutavat artiklit, mida saate siin lugeda.

Ülevaade bowlingu olemusest ja reeglitest

Bowlingus on eesmärgiks kuuli veeretamisega saada pikali võimalikult palju raja lõpus asuvatest kurikatest. Ja muidugi mängitakse bowlingut spetsiaalsetes bowlingu jalanõudes.

Bowlingu rada on kahelt poolt rennidega ümbritsetud 106,7 cm laiune laminaadist sile, sirge ja tasane rada, mis on 60 jalga ehk umbes 18 meetrit pikk. Rada algab joonega ja lõppeb seal, kus seisavad kurikad. Enne rajajoont on ka umbes 4,5 meetri piikune raja osa kuuli viskamiseks hoo võtmiseks. Rennid on raja külgedel selleks, et kuul jõuaks raja lõppu ja tagasi mängijani ka juhul, kui ta rajast välja veereb.

Kurikaid raja lõpus, mida mängija oma kuuliga pikali peab saama, on kokku kümme. Kõige mängijapoolsem kurikas on number üks, tema taga asuvad kurikad kolmnurkselt: teine ja kolmas kurikas teises reas; kolmandas reas neljas, viies ja kuue kurikas ning neljandas reas seitsmes, kaheksas, üheksas ja kümnes kurikas. Iga kurikas kaalub võrdselt umbes poolteist kilo või natuke rohkem, nad on ligikaudu 38 cm kõrged ja 12 cm laiad.

Mängu alguses valib iga mängija endale sobivad kuulid, mida ta mängu jooksul korduvalt kasutab. Kuulide peal on nende kaal kirjas numbrina, aga naelades: kaheksa kuni kuusteist, mis kilodes teeb 3,6-7,3 kilo. Lisaks raskusele on kuule erinevaid ka olenevalt nende katte materjalist: plastik-, uretaan-, reaktiiv- ja proaktiivkuulid.

Nagu öeldud, on eesmärk ühe kuuli viskega saada pikali võimalikult palju kuule. Nüüd natuke ka punktide lugemise süsteemist. Õnneks on tavaliselt olemas süsteemid, mis ise automaatselt punktid kokku loevad. Üks bowlingu mäng sisaldab kümmet ruutu. Üks ruut tähendab kahte kuuli viset, millega on võimalik saada pikali kõik kümme kurikat.

Esimese üheksa ruudu puhul kasutatakse sellist süsteemi:

  • Kõige ideaalsem on, kui ühe kuuli viskega saab pikali kõik kümme kurikat. Seda nimetatakse „STRIKE“. Selle tähistamiseks kasutatakse ka risti. STRIKE eest saab mängija 10 punkti, lisaks liidetakse sellele kahe järgmise viskega pikali löödud kurikate arv. Näiteks, kui STRIKE järel lüüakse esimese viskega pikali 6 ja teisega 2 kuuli, siis saab strike-i eest kokku 10+6+2=18 punkti.
  • Kui kõik kümme kurikat saab pikali visatud kahe kuuli viskega, nimetatakse seda „SPARE“ ning tähistamiseks kasutatakse kaldkriipsu. SPARE eest saab mängija samuti 10 punkti, lisaks liidetakse sellele ühe järgmise viskega pikali löödud kurikate arv.
  • Kui aga kahe kuuli viskega kõiki kurikaid pikali ei saa, siis see tähendab, et ruut jääb niiöelda lahtiseks ja ruutu kirjutatakse pikali koksatud kurikate arv.

Ülevaade bowlingu olemusest ja reeglitest

Kümnendas ruudus on aga nii, et kui kahe viskega kõiki kurikaid pikali ei saa, loetakse punktid vastavalt pikali saadud kurikate arvule. Kui mängija saab aga SPARE või STRIKE tulemuse, saab ta kolmanda lisaviske selles viimases ehk kümnendas ruudus. SPARE puhul saab mängija 10 punkti pluss ühe lisaviskega pikali saadud kurikate arvu võrra punkte. STRIKE puhul saab mängija lisaks 10 punktile kahe järgmise viskega maha saadud kurikate arvu võrra punkte.

Maksimaalselt on bowlingus võimalik saada 300 punkti.

Edasi jääb vaid leida endale sobiv hoovõtu, palli haarde ja viske stiilid ja mängimist nautida.

Mida inimesed esimest korda bowlingusaalis olles kogeda võivad

Ühel tavalisel nõmeda ilmaga suvepäeval, kui Viljandis jälle mitte ühtegi sündmust ei toimunud, otsustasid Keidi ja Harri minna bowlingut mängima. Harri oli nooremana iga vaba hetke sõpradega bowlingut mängimas veetnud ja siis sai ta selles mängus ka päris osavaks. Nüüd ootaski ta huviga, et teada saada, palju nendest oskustest veel alles olid. Seda aga, mitu korda Keidi oma elu jooksul bowlingusaali oli sattunud, sai vabalt kahe käe sõrmedel kokku lugeda. Aga mis sellest, talle meeldis lihtsalt mõte toredast vaba aja sisustamise viisist.

Jõudnud bowlingusaali, pidid nad vahetama jalanõud spetsiaalsete bowlingukingade vastu, mille jätel neid suunati kolmandale rajale. Endale sobiva kuuli valimine oli Keidi jaoks maru keeruline, enamik tundusid liiga rasked, need jällegi, mis olid paraja raskusega, olid liiga pisikeste aukudega sõrmede jaoks, lõpuks ta valis ühed kergemad kuulid valikust. Harril aga ei näinud valimine kuigi raske, ühtlasi sobisid talle ka raskemad kuulid, kui Keidile.

Keidi lasi Harril alustada, kes sai kohe esimese kahe viskega spare-i.  Harril tundus kogu tehnika sujuvalt välja tulevat, võttis hoogu, sihtis ja kuul veeres kenasti raja keskel. Ja nii läks kindlalt iga kord, esimese mängu kümne ruudu ajal sai ta mitu strike-i, mitu korda spare tulemuse ja alla kuue kurika vist pikali ei lennanud kordagi.

Mida inimesed esimest korda bowlingusaalis olles kogeda võivad

Keidil nii hästi ei läinud, kui mõned korrad välja arvata, eks see oli algaja õnn. Keidil oli sedasi tihti, mängu alguses võis väga vedada, aga siis õige pea õnn pöördus ja mäng hakkas minema hoopis teise rada.  Mitu palli läksid üldse renni ja Keidi kohta on oluline teada, et ta pole üldse hea kaotaja, isegi, kui tegemist ei ole otseselt võistlusega, siis talle ei meeldi kellestki halvem olla ja nii hakkaski Keidi meeleolu vägisi halvaks kiskuma…

Seda märgates, otsustas Harri olukorda päästa proovida ning tõttas appi. Esimese asjana vaatasid nad koos üle hoovõtu. Nimelt Keidi kasutas kahe jala vahelt kuuli veerema panemise tehnikat. Selle asemel harjutasid nad ühte tavalisemat – nelja sammuga hoovõttu, et kuulile rajale lisa hoogu anda. Selle järel nad mõtlesid käe liikumisele viske ajal. Harri seletas, et esimese asjana tuleb teha liigutus, millega tõugatakse kuul kehast eemale ja käsi sirgeks, seejärel tuleb liigutada sirget kätt tahapoole ja siis uuesti ette (justkui pendel). Kui käsi jõuab ette, ongi õige aeg kuul vabastada ja käsi ise liigub edasi üles. Et visata kuuli otse, on oluline, et käelaba jääks kogu aeg samasse asendisse. See tundus erinevalt kurvi või vindipalli viskamisest kõige kergem. Ja siis nad asusid muudkui harjutama, et hoovõtt, käe liikumine, sihtimine raja keskele ja palli õigeaegne vabastamine tuleksid välja võimalikult sujuvalt.

Alguses võttis Keidi hoogu ja jäi raja algusjoone juures hoopis seisma. Ise mõtles, et jalgade vahelt oli ikka kergem visata. Aga mida rohkem ta harjutas, seda sujuvamaks kogu vise koos liikumisega muutus ja Keidi hea tuju tuli ka tagasi. Harrit ta sellel korral mängudes küll ei võitnud, aga ta mõtles endamisi, et harjutamine teeb meistriks ja kes siis teab, mis veel võib saada…