Ülevaade bowlingu olemusest ja reeglitest

Bowlingus on eesmärgiks kuuli veeretamisega saada pikali võimalikult palju raja lõpus asuvatest kurikatest. Ja muidugi mängitakse bowlingut spetsiaalsetes bowlingu jalanõudes.

Bowlingu rada on kahelt poolt rennidega ümbritsetud 106,7 cm laiune laminaadist sile, sirge ja tasane rada, mis on 60 jalga ehk umbes 18 meetrit pikk. Rada algab joonega ja lõppeb seal, kus seisavad kurikad. Enne rajajoont on ka umbes 4,5 meetri piikune raja osa kuuli viskamiseks hoo võtmiseks. Rennid on raja külgedel selleks, et kuul jõuaks raja lõppu ja tagasi mängijani ka juhul, kui ta rajast välja veereb.

Kurikaid raja lõpus, mida mängija oma kuuliga pikali peab saama, on kokku kümme. Kõige mängijapoolsem kurikas on number üks, tema taga asuvad kurikad kolmnurkselt: teine ja kolmas kurikas teises reas; kolmandas reas neljas, viies ja kuue kurikas ning neljandas reas seitsmes, kaheksas, üheksas ja kümnes kurikas. Iga kurikas kaalub võrdselt umbes poolteist kilo või natuke rohkem, nad on ligikaudu 38 cm kõrged ja 12 cm laiad.

Mängu alguses valib iga mängija endale sobivad kuulid, mida ta mängu jooksul korduvalt kasutab. Kuulide peal on nende kaal kirjas numbrina, aga naelades: kaheksa kuni kuusteist, mis kilodes teeb 3,6-7,3 kilo. Lisaks raskusele on kuule erinevaid ka olenevalt nende katte materjalist: plastik-, uretaan-, reaktiiv- ja proaktiivkuulid.

Nagu öeldud, on eesmärk ühe kuuli viskega saada pikali võimalikult palju kuule. Nüüd natuke ka punktide lugemise süsteemist. Õnneks on tavaliselt olemas süsteemid, mis ise automaatselt punktid kokku loevad. Üks bowlingu mäng sisaldab kümmet ruutu. Üks ruut tähendab kahte kuuli viset, millega on võimalik saada pikali kõik kümme kurikat.

Esimese üheksa ruudu puhul kasutatakse sellist süsteemi:

  • Kõige ideaalsem on, kui ühe kuuli viskega saab pikali kõik kümme kurikat. Seda nimetatakse „STRIKE“. Selle tähistamiseks kasutatakse ka risti. STRIKE eest saab mängija 10 punkti, lisaks liidetakse sellele kahe järgmise viskega pikali löödud kurikate arv. Näiteks, kui STRIKE järel lüüakse esimese viskega pikali 6 ja teisega 2 kuuli, siis saab strike-i eest kokku 10+6+2=18 punkti.
  • Kui kõik kümme kurikat saab pikali visatud kahe kuuli viskega, nimetatakse seda „SPARE“ ning tähistamiseks kasutatakse kaldkriipsu. SPARE eest saab mängija samuti 10 punkti, lisaks liidetakse sellele ühe järgmise viskega pikali löödud kurikate arv.
  • Kui aga kahe kuuli viskega kõiki kurikaid pikali ei saa, siis see tähendab, et ruut jääb niiöelda lahtiseks ja ruutu kirjutatakse pikali koksatud kurikate arv.

Ülevaade bowlingu olemusest ja reeglitest

Kümnendas ruudus on aga nii, et kui kahe viskega kõiki kurikaid pikali ei saa, loetakse punktid vastavalt pikali saadud kurikate arvule. Kui mängija saab aga SPARE või STRIKE tulemuse, saab ta kolmanda lisaviske selles viimases ehk kümnendas ruudus. SPARE puhul saab mängija 10 punkti pluss ühe lisaviskega pikali saadud kurikate arvu võrra punkte. STRIKE puhul saab mängija lisaks 10 punktile kahe järgmise viskega maha saadud kurikate arvu võrra punkte.

Maksimaalselt on bowlingus võimalik saada 300 punkti.

Edasi jääb vaid leida endale sobiv hoovõtu, palli haarde ja viske stiilid ja mängimist nautida.